Wikmani kevade
Allolevas võrdluses on välja toodud "Kevade" ja "Wikmani poiste" õpetajate ühised jooned ning erinevused.
"Kevades" andsid aineid õpetaja ja abiõpetaja ning õppetöö käis ühes klassiruumis.
"Wikmani poistes" oli igal ainel oma õpetaja ning eraldi klassiruum
"Kevades" pani Köster Tõnissoni laulusalme pähe õppima. Ta pidi nädal aega iga päev 4 salmi meelde jätma.
"Wikmani poistes" pani õp Puhm terve klassi kaheks nädalaks kodanikuõpetuse raamatu esimest 50 lehekülge pähe õppima. Kes seda pähe ei saanud, ei saanud lõpetada ka keskkooli.
Köster, keda õpilased Julk- Jüriks kutsusid, oli väga range ja riidles iga ebasobivuse üle õpilastega tihti ülemäära karmilt. Ka kehaline karistamine oli tema puhul tavaline. Õpilased kartsid teda.
Uus direktor oli Peeter Puhm, teda hüüti peagi Tublioniks ja Tuhmiks. Ta oli kuri ja ei meeldinud kellelegi.
Õp Laur oli lahke ja sooja südamega ning pahanduste puhul rõhutas andestamist ja leppimist. Ta võis noomida küll, kuid seda ka naeratusega. Õpilased austasid teda.
Kosmograafiaõpetaja härra Trumpi hüüti Briljandiks, ta oli heatahtlik ja sõbralik.
Kunstiõpetaja oli õp Palmeos ja varem joonistas poistega palju, kuid hiljem gümnaasiumis andis kunstiajalugu, mis oli igav.
Usuõpetuse õpetaja vikaar Tooder, keda kutsuti Kondiitriks, suhtus õpilastesse pedagoogiliselt. Ta unustas end vahel jutustama.
Füüsika õpetaja Hr Hellmanni kutsuti Tolmuahviks. Ta oli tavaline õpetaja vanamoodsa stiiliga.
Emakeele õpetaja Kõiv, keda kutsuti Kõtsbergiks, seletas tihti asju liiga keeruliselt ning tulistas keelereegleid väga kiiresti.
Ladina keele õpetaja Hr. Markson ehk Plebs rääkis raske aktsendiga väga ebaloogilisi lauseid. Ta tegi tihti kontrolltöid.
Pr Jakovleva, kes oli inglise keele õpetaja, oskas inglise keelt üsna halvasti rääkida.